Evi Tihemets "Tegemata tööd, nüüd tehtud"
Teisipäeval, 1. augustil kell 17.00 avab EVI TIHEMETS Draakoni galeriis isiknäituse „Tegemata tööd, nüüd tehtud“.
Oma 85. sünnipäeva eel korraldab Eesti graafika Grand Evergreen Lady Evi Tihemets näituse paari viimase aasta loomingust, milles on vormunud kaua meeles mõlkunud ideed. „Ligi kuuskümmend aastat olen oma kunstis tegelenud sellega, mis mahub mõiste headus alla, nüüd tahtsin väljendada oma nägemust kurjuse avaldusvormidest.“, ütleb ta. Peab siiski märkima, et teema „Ohustatud maailm“ ilmus tema loomingusse juba 1960. aastate lõpul. Kõnealusel näitusel on väljas üks selle uuemaid suureformaadilisi variante (2017, kollaaž, kuivnõel), teine esines sel kevadel Pekingi rahvusvahelisel biennaalil. Näituse raskuskeskmeks on veelgi suurem töö „Päikesevarjutus 1990. aasta 22. juulil, kell 4 hommikul“ (2017, kollaaž, pehmelakk). Tapurlas kaasa elatud loodusnähtusel pole kurjusega küll tegemist, ent see mõjus hirmutavalt kui vaatemäng maapealse elu tulevasest lõpust. Kogu loodus oli mõneks hetkeks kaotanud värvi, välja avatud nõrk helendus päikest musta linikuna katva pimeduse äärtel. „Päikesevarjutuse“ kõrval on üks Evi Tihemetsa viimase aja loomingu tippe, ühtlasi näituse kandvamaid ja kunstniku kavatsust kõige selgemalt väljendavaid töid värviline kivitrükk „Leviaatan“ (2016). See piibellik koletis, kõikehävitav jõud on eesti kunstis harvaesinev tegelane; meenub vaid Tõnis Grenzsteini eskiis 19. sajandi lõpust. Ja muidugi assotsieerub see Andrei Zvjagintsevi 2014. aastal Oscari võitnud samanimelise filmiga. Teine „Leviaatani“ variant kuulub Evi Tihemetsa offsetlitode sarja koos lehtedega „Vihakobarad“, „Kurja lilled“, „Salome tants“, „Reetmine“. Neis kaldub oma loometeel küllalt palju mõjuvaid monumentaalseid ja dramaatilisi lahendusi pakkunud kunstniku kujundikeel siiski rohkem lüürilisuse poole. Viieosaline „Üks lugu“ (2017, värviline lito) ongi lüüriline lugu armastusest, seotud näituse temaatikaga iganematu stseeni, nimelt hea ja kurja tundmise puust maitsmise kaudu.
Näitus ei ole suur, aga annab ettekujutuse kunstniku tehnilisest arsenalist – värvilisest litost, mis on olnud kunstniku meelis tehnika läbi aastakümnete. Offsetlitost, mille võimalused on ta enda jaoks avastanud viimastel aastatel ja kollaažist, mida ta viljeleb alates 1990. aastatest ning sügavtrükitehnikaist, milles on teostatud suur osa tema loomingust. Ruudukujulised pehmelakis miniatuurid rannataimestikust „Päikese-varjutuses“ on kõik tänavu trükitud.
Mai Levin
Näitus jääb avatuks kuni 26. augustini 2017.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Lisa kommentaar