Lembe Ruben Salla seltsimajas

Aleksander ja Rosalie – kaks inimest, keda ma pole kunagi näinud. Ometi on nende saatus minu loomingut mõjutanud. Selle loo tunded ja ja hirmud on minuni kandunud otse allikast – vanaema Siberist saadetud kirjade ja minu isa lapsepõlvest alguse saanud hirmude ja traumade kaudu. Säärased tundmused saab põlvkonniti edasi pärandada isegi ilma sõnadeta.

Hirm millegi vääramatu ees, mis on hoolimatute võimuahnete põhjustatud. Kellegi poolt peale pandud sund, mis dikteerib su elukäiku ja haavatavus kõiges, mis on seotud koduga – see on pärand, mille olen oma piltidesse vabaks lasknud, enda seest “ära pannud”.

Mu vanavanemad jäid Siberisse aga nende kodumajas on taas õdus, siin on nüüd Salla seltsimaja. Eri aegadel tehtud pildid, mis on inspireeritud Aleksandri ja Rosalie saatusest, on eksponeeritud nende endises kodus.

Aleksander ja Rosalie on jälle kodus!