Marje Üksise “Mõtterännud”

Olete oodatud Marje Üksise näitusele “Mõtterännud” Vabaduse galeriis.

Näitus on avatud 15. 05. – 3. 06. 2020.
Kunstnik on galeriis esmaspäeval, 18. mail kella 14–18.

Marje Üksine hakkas näitustel esinema kohe pärast kunstiakadeemia (ERKI) lõpetamist 1970. aastal graafikuna. Ta on graafikale, eelkõige sügavtrükitehnikatele siiani truuks jäänud. Kuigi tema loomingut ainult graafikaga piirata ei ole õige, sest ta on näitustel esinenud ka joonistuse ja akvarelliga. Üksise esimene isikunäitus oli 1974. aastal, seal näitas ta ennast professionaalselt nii küpsena, et samal aastal võeti ta kunstnike liidu liikmeks. 1992. aastast on ta vabagraafikute ja ka akvarellistide ühenduse liige.
Marje Üksine tuli meie kunstiellu õnnelikul ajal, iseäranis kui mõelda graafika peale: graafika eksperimentaalateljee õilmitses, graafikatehnikad, iseäranis sügavtrüki omad olid au sees, 1968. aastal toimus esimene Tallinna graafikatriennaal, säravate noorte naisgraafikute tööde eriline tundejõud ja intiimsus leidis vaimustunud vastuvõttu. Avaram kunstimõte ja vabam kunstiväljendus oli endale eesti kunstis koha kindlustanud.
Marje Üksine tuli kunsti 1960ndate teise poole naisgraafikute laines, kuid tema pilk ei olnud ei siis ega ka hiljem suunatud mitte niivõrd tunde-, kuivõrd nii-öelda kaamerasilma täpsusele. Ta on olnud tähelepanelik jälgija, flaneur ja motiivide koguja, et nendest graafikatehnika(te)sse viiduna – olgu siis mitmelt plaadilt kokku trükituna värviliste või ka mustvalgete sügavtrükilehtede või litodena – esitada oma, parajalt nihestatud maailm.
Marje Üksine on omapäi käija, kes on suhtunud täie tõsidusega tehnilisse, isegi käsitöölikku täpsusesse, meisterlikkusesse, kuid kes on vaistlikult tabanud ka ajale omast, uut, et seda siis endale sobival viisil kunstiks vormida.
Marje Üksise viimaste aastakümnete kunst on ehitatud üles abstraktsele, sageli tugeva värviga efektsele kujundile – hulknurgad, väljavenitatud ristkülikud, ringid, hammasrattad, poolkuud, mille sisse ja mõnikord ka ümber on pikitud väiksemaid detaile, isiklike mälusoppide sähvatusi kõrvuti kultuuriliselt laetud fragmentidega. Kuivnõela järsud, pealetükkivad jooned lõikavad halastamatult läbi metsotinto mahedad, salapärased pinnad, aga kuivnõelas jooni võib vaadata ka ühendavate niitidena, kõik oleneb, millise seos on vaatajal esitatud märkidega. Paari viimase aasta jooksul on keskne kujund mõnigi kord omandanud kirjatähe kuju ja siis lisandub abstraktsele kujutisele palimpsesti tasand – algse (kunagise) sõnumi varjatus, isegi tühistatus. Aga seda võib vaadata mänguna, kunstniku rahutu mõtte rännuna.
Vabaduse galerii “Mõtterändude” kaassõnas on kunstnik üsna ühemõtteliselt osutanud tagasivaatele: “Selle näitusega tähistan enda pool sajandit kestnud tegutsemist kunstiväljal”. Tegemist ei ole aga pika ja viljaka loomingutee kokkuvõttega selle tavapärases mõttes: eksponeeritud teosed on valminud paaril viimasel aastal, peamiselt tänavu, sekka vaid mõni viie aasta tagune teos. Aga ei ühtegi vanemat.
Viis aastat tagasi oli Marje Üksisel Tallinna Kunstihoone galeriis tähendusliku pealkirjaga näitus “Avanemine”, ka toonased teosed olid samamoodi pealkirjastatud. Üks “Avanemise” töödest on saanud sel korral täiesti teistsuguse vormi: originaalis kuivnõela ja metsotinto tehnikas lehte on digitaalselt suurendatud ja seejärel lõuendile välja trükitud. Ekspositsiooni keskse koha tõttu võib digitrükki vaadata nii ühenduslüli kui ka sissejuhatusena. Metatasandid ja -kihistused viitavad kunstniku töötamisviisile, tema enda muljetele, kogutud motiividele ja nendega seotud kultuuriliste märkide kuhjumisele, aga ka mälupiltide hajutatusele, sest suurendamisel on efektsed värvid ja teravad kujundid mahenenud. Lõuendile trükkimistki võib mitmeti tõlgendada: ihalusena maalikunsti järele või kergelt iroonilise kommentaarina.
Kunstnik ise on oma mõtterändude avamisel jäänud üsna napisõnaliseks – “Kust algavad ja kuhu suunduvad minu mõtterännud, seda peaks otsustama nähtu põhjal väljapaneku külastaja.” –, kuid viimaste teoste pealkirjades kordub mantrana loodus (“Mõtterännud looduses I-VIII”) ning kahes tänavu valminud lehes (“Mäng” IV ja V) on ta märkidega kaetud ringide, rombide ja teiste geomeetriliste kujundite vahele ja ümber teinud sisselõike oma varasemasse loomingusse.

Pool aastasada võib mahtuda viide aastasse, iseäranis, kui need aastad algavad avanemisega ja jätkuvad mõtterändudena kultuuriga laetud loodusesse.

Näitust ja galeriid toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, AS Liviko.

Reet Varblane,
Tel 55655014

Veel teavet:
Marje Üksine
Tel. 555 98 222
e-mail: ma.yksine@mail.ee

CV
Marje Üksine õppis 1964–1970 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal.
1974. aastast on Eesti Kunstnike Liidu liige.
Tegutseb vabakutselise kunstnikuna.
Marje Üksine on pälvinud mitmeid väärikaid preemiaid, sealhulgas Tallinna graafikatriennaali eripreemia (1983), Riia väikegraafika triennaali eripreemia (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia (1987), Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemia (2009), rahvusraamatukogu näituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013), Eduard Wiiralti kunstiauhinna (2015).
Isikunäitusi on tal olnud Eestis, Soomes , Rootsis, Saksamaal, Taanis, Venemaal ja USAs.
Eestis, Soomes, Sloveenias, Itaalias, Norras, Poolas, Saksamaal, Jaapanis, Bulgaarias, Prantsusmaal, Hollandis, Lätis, Leedus, Slovakkias, Ungaris.
Töid leidub Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Eesti Kunstnike Liidu kunstikogus, Tretjakovi galeriis, Semipalainski kunstimuuseumis, Aacheni Ludvigi rahvusvahelises kunstifoorumis, New Orleansi kunstimuuseumis, Harjavalta Emil Cedercreutzi muuseumiis, Lõuna-Karjala kunstimuuseumis Lappenrantas ja erakogudes Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Kanadas, Jaapanis.